Tantsu tutvustus – Tša-tša-tšaa (+video)

Taktimõõt: 4/4
Tempo: 30-32 takti minutis

Tša-tša-tšaa (inglise keeles cha-cha-cha) on Kuuba juurtega tants.
Kuuba muusika ja tants on avaldnud maailma tantsukultuurile suurt mõju. Meie tantsukoolis õpetatavatest tantsudest on Kuuba mõjutustega lausa kolm – tša-tša-tšaa, rumba ja salsa.  Tša-tša-tšaa sünd on tugevalt seotud muusikaga.  Kuuba viiuldada ja helilooja Enrique Jorrin mängis oma Orquesta América nimelise bändiga Havana tantsupidudel, kus ta märkas 1950ndatel, et tanstijatel oli raskusi danzón-mambo sünkopeeritud rütmi tantsimisel. Sellest inspireerituna asus Enrique Jorrin komponeerima muusikat, mis oli vähem sünkopeeritud ja kus meloodia on esimese taktil tugevalt rõhutatud. Publik võttis uue muusika hästi vastu ja peagi hakkaid tantsijad kasutama uue muusika järgi tantsimikseks kolmest sammust koosnevat iseloomuliku liikumist ning kutsuma tantsu nimega „cha-cha-cha“[1]. Tša-tša-tšaa muusikale ongi iseloomulik kolmiklöök (heli, mida võib kirjeldada kui „di-di-dah“), mis esineb peaaegu iga muusikatakti lõpus. Kolmiklöögi sisse sobitatakse tantsides kolm sammu[2]. Orquesta América avaldas 1953. a täiendavalt  tša-tš-tšaa muusikat, mis sai liskas Kuubale populaarseks Mexico Citys, Ladina-Ameerikas,  Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas, järgides nii mambo eeskuju, mis saavutas ülemaailmse edu mõned aastad varem.

Võistlustantsud jaotatakse standardtantsudeks ja Ladina-Ameerika tantsudeks. Igal tantsul on oma iseloom, rütm ja muusika. Suurt osa konkreetse tantsu iseloomust mõjutab muusika. Mitmete tantsude tekkimist on mõjutanud just konkreetse muusika esiletõus või tantsijate soov ennast mingi muusika saatel väljendada.

Standardtantsud on iseloomult pidulikumad ja neid on viis – aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja kvikstep. Rahvusvaheliselt tuntud viit standardtantsu tantsitakse vaid kinnises tantsuhoius. Ameerika Ühendriikides on levinud ka samade tantsude lahtises hoius tantsitavad versioonid.

Ladina-Ameerika tantsud on temperamentsema iseloomuga ja neid on samuti viis – samba, tša-tša-tšaa, rumba, paso doble ja džaiv. Ladina-Ameerika tantsudes kasutatakse nii lahtist kui kinnist tantsuhoidu. Salsa ja batchata kuuluvad samuti Ladina-Ameerika tantsude hulka kuid võistlustantsu rahvusvahelises programmis neid hetkel ei esitata.

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Cha-cha-cha_(dance)

[2] Wainwright, L., King, L. (2005). Palun tantsule. Odamees.