Taktimõõt: 4/4
Tempo: 50-52 takti minutis

Kvikstep (inglise keeles quickstep) on Briti tants, mis arenes välja Ameerika tantsudest Esimese maailmasõja järgsetel aastatel. Kvikstepi juured on fokstrotis, mis kerkis tähelepanu keskpunkti Ameerika Ühendriikides 1914. aastal.

Fokstrotti võib omakorda pidada one stepi ja castle walki järeltulijaks vahetult enne Esimest maailmasõda. Suurbritannias arenes kaks castle walki versiooni, üks kiire ja teine aeglane. Aegamööda ja mitme muudatusega sai esimesest praegune kvikstep ja teisest aeglane fokstrott.

Kiire fokstroti algset versiooni tunti algselt nime all kiiresmmuline foksrott või tšarlston, aga peagi sai see tutnuks kvikstepina. Tants on tohutult arenenud ja on nüüd palju elavam. Kogenud tantsijad kasutavad polkarütme, tšarlstonit ja hüplevaid samme ning kiireid sünkopeeritud liigutusi[1].

Võistlustantsud jaotatakse standardtantsudeks ja Ladina-Ameerika tantsudeks. Igal tantsul on oma iseloom, rütm ja muusika. Suurt osa konkreetse tantsu iseloomust mõjutab muusika. Mitmete tantsude tekkimist on mõjutanud just konkreetse muusika esiletõus või tantsijate soov ennast mingi muusika saatel väljendada.

Standardtantsud on iseloomult pidulikumad ja neid on viis – aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja kvikstep. Rahvusvaheliselt tuntud viit standardtantsu tantsitakse vaid kinnises tantsuhoius. Ameerika Ühendriikides on levinud ka samade tantsude lahtises hoius tantsitavad versioonid.

Ladina-Ameerika tantsud on temperamentsema iseloomuga ja neid on samuti viis – samba, tša-tša-tšaa, rumba, paso doble ja džaiv. Ladina-Ameerika tantsudes kasutatakse nii lahtist kui kinnist tantsuhoidu. Salsa ja batchata kuuluvad samuti Ladina-Ameerika tantsude hulka kuid võistlustantsu rahvusvahelises programmis neid hetkel ei esitata.

[1] Wainwright, L., King, L. (2005). Palun tantsule. Odamees.